Keelehooldebrošüürid 201517-02-2016

Keelehooldekeskus jõudis mullu avaldada 3 keelekasutust toetavat raamatukest. Aasta alul ilmus „Keelesäutsud II“, autoriteks Egle Pullerits ja Maris Jõks, toimetanud Argo Mund. Sarnaselt „Keelesäutsude“ esimese kogumikuga sisaldab järg esmaspäevahommikuti Vikerraadios kõlanud keelenõuandeid, seekord 2013. a teisest poolest 2014. a lõpuni. Kokku 79 suuliselt esitatud säutsu on kirja pandult jagatud kuude järgmisse tinglikku rühma: õigekeelsus, võõrmõjud, sõnavalik, lause heakeelsus, stampsõnad ja väljendid, keele muutumine ja keelehoiakud. Säutsud on järelkuulatavad Vikerraadio arhiivis. Kolm aastat tagasi ilmunud toimetajanõuannetele kirjutas järje Katrin Kern: keelehooldekeskuse 14. väljaanne kannab pealkirja „Kuidas sellest kirjutada“ (toimetanud Tiina Leemets). Eelkõige kohalikele omavalitsustele suunatud käsitluse eesmärk on anda algul üldisemat, seejärel konkreetsemat nõu, „kuidas ametisuhtluse tekste koostada ning mida lausestamisel ja sõnavalikul tähele panna.“ Jutuks tuleb see, „mis on otsustatud ja tehtud (nt protokollid ja aruanded)“, aga seegi, „mis teha tuleb (nt korraldused, määrused ja arengukavad)“. Alusmaterjal on kogutud 15 valla kodulehelt ning jagatud kolme peatükki: I. Ametisuhtlus ja tarbestiil. II. Teksti koostades. III. Juhiseid. Aasta lõpul nägi ilmavalgust ka Einar Kraudi „Võõrnimed eesti häälduses“ (keelehooldekeskuse väljaanne nr 15, toimetanud Argo Mund). Inglise ja vene nimede hääldamise põhjalikule käsitlusele eelneb 40 leheküljel teoreetiline selgitus „Üldalused: põhimõttelisi pidepunkte“ järgmiste osadega: 1. Hääldatud võõrnimi – kas alandlik kummardus või väärikas terekäsi? 2. Üllatus: sisimas me polegi nii erinevad! 3. Lahknevuste väljakutse: kuidas püüda püüdmatut? 4. Hääldaja vaatenurk: kuhu jääb vabadus? Raamatuga on kaasas CD-plaat hääldamisnäidistega; teoreetilise selgituse lugemine eeldab kas eelnevaid foneetika-alaseid teadmisi või valmisolekut teemasse põhjalikult ja kestvalt süveneda.


Keelehooldekeskuselt ilmus 12. väljaanne05-05-2014

Keelehooldekeskuses valmis 12. väljaanne, milleks on "Keelesäutsude" kogumik. Trükisesse on kogutud 2012. aastal ja 2013. aasta esimeses pooles "Keelesäutsu" rubriigis kõlanud ja ERRi portaalis ilmunud keelesoovitused. Raamatut saab keelehooldekeskusest Tartus Küüni 3-222. Kõik keelehooldekeskuse väljaanded on tasuta.


Konkurss09-02-2013

Keeletegu 2012 Teaduste Akadeemia Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga esitab 2012. aasta parima keeleteo konkursile järgmised keeleteod (esitamisjärjekorras, koos tegijate ja esitajatega): * Sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara“. Mare Kitsnik, Helena Metslang; esitaja Kai Võlli * Eesti keele e-õppe kursus "Keeleklikk". Asko Uri, Leelo Kingisepp, Marju Ilves (Hydraco OÜ); esitajad Tõnu Tender, Martin Ehala * Sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“, I-II. Silvi Vare; esitaja Asta Õim * Eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine. Jaan Ross; esitaja Jüri Valge * Eestikeelne lasteaed (Anni lasteaed/Annin lastentarha) Helsingis. Annika Madisson; esitajad Lee Laurimäe, Katrin Jaakson, Kätlin Liivrand, Maarja Metsvahi, Piia Hein * Eesti etümoloogiasõnaraamat. Iris Metsmägi (peatoimetaja), Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar; esitaja Tiit-Rein Viitso * Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi digitaalselt kättesaadavaks tegemine. Martin Eessalu, Grethe Juhkason, Liina Lindström, Pärtel Lippus (töörühma juht), Rauno Moisto, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Kaspar Riiberg, Tuuli Tuisk; esitaja Helle Metslang * Eesti keeles esinemine 2012. aasta Eurovisioni lauluvõistlusel. Ott Lepland; esitaja Aili Künstler * Käsiraamatu „Keelemeel“ koostamine. Ivika Hein, Piibe Leiger, Krista Mägi, Tiiu Puik; esitaja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus * Metoodilise kogumiku „Keelemängud“ koostamine. Tiiu Puik; esitaja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus *„Võõrsõnade leksikoni“ koostamine ja väljaandmine. Kaspar Kolk, Katrin Kuusik, Argo Mund, Tiina Paet (peatoimetaja), Tuuli Rehemaa, Ülle Viks; esitaja Urmas Klaas * Kaheosaline eesti keele riigieksam. Külli Habicht, Märt Hennoste (töörühma juht), Helin Puksand, Külli Semjonov, Heily Soosaar, Jüri Valge, Merike Vardja, Kalle Viik; esitaja Piret Kärtner * Eesti punktkirja käsiraamat. Kadri Kutsar, Monica Lõvi, Anneli Nellis, Ilona Tars, Julia Trofimova, Vello Vart; esitaja Emakeele Seltsi juhatus * „Kihnukielsed uudisõd“ Vikerraadios. Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar (toimetaja), Raigo Tšetšin; esitaja Emakeele Seltsi juhatus * Kokkuvõttevõistlus „Tuum“. Martin Ehala, Külli Habicht, Tiit Hennoste (töörühma juht), Laura Teder, Jüri Valge; esitaja Emakeele Seltsi juhatus Keeletegude kirjeldused ja hääletusjuhend (vt statuudi p 11): Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee/keeletegu2012). Hääletamine lõpeb 6. märtsil 2013. a kl 24.00. Hääletamisvõimalused: • posti teel aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu (märgusõna „Keeletegu“) • e-postiaadressil keeletegu@hm.ee • HTMi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2012


Kokkuvõttevõistlus21-09-2012

Kokkuvõttevõistlus "Tuum" Keelehooldekeskuse nõukogus arutatust on aja jooksul kasvanud välja Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogrammi jt korraldatav kokkuvõttevõistlus, mis toimub 28.-29. septembril. Kokkuvõttevõistlus Tuum Mis on Tuum? See on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha maksimaalselt 200-sõnaline kokkuvõte þürii antud tekstist. Kokkuvõtte tegemine pikemast tekstist on üks oskusi, mida me vajame läbi elu. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased, üliõpilased, teadlased, ametnikud, projektide kirjutajad, ajakirjanikud, veebitoimetajad, referendid. Ühesõnaga, kõik, kes tegelevad tekstidega tööl, õpingutes või iseenda tarvis. Kokkuvõtteid tuleb teha suuliselt ja kirjalikult. Mõnikord tuleb teha kokkuvõte enda jutust, mõnikord koosolekust, mõnikord on tarvis refereerida varem samal teemal kirjutatud töid. Suur osa vastamisi koolitunnis või ülikooli seminaris on tegelikult kokkuvõtted loetud materjalidest. Jne. Lisaks põrkame elus liigagi tihti kokku tekstidega, mis on segased, mõtteid kordavad või ebaloogilise ülesehitusega, ja mõtleme lugedes, kuidas mina oleks asja palju paremini kokku võtnud... Mida nõuab kokkuvõtte tegemine? See nõuab oskust tekstist aru saada, sellest tuum ja muu oluline info üles leida ja tulemus lugejale edasi anda. Selle juures on vaja, et algse teksti mõte ei moonduks. On vaja, et tulemus oleks objektiivne ning autori mõtted ei asenduks refereerija arvamustega. On vaja, et kokkuvõte oleks lugejale või kuulajale arusaadav ilma originaalita. Ja kindlasti on vaja, et see oleks keelelt tihe, lihtne, selge, täpne ja kirjavigadeta tekst. Kuidas saab võistlusel osaleda? Võistlus toimub reedel, 28. ja laupäeval, 29. septembril. 28. septembri hommikul kell 9.15 avatakse Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee) tekst, millest tuleb kokkuvõte teha. Valmis kokkuvõte tuleb sisestada samale leheküljele ja saata hiireklõpsuga minema. Viimane aeg oma töö ära saata on 29. septembril kell 18. Abiks pakuvad tegijad alates 21. septembrist samal aadressil hea kokkuvõtte tegemise soovitusi, juhiseid ning vajalikku abiinfot. 23. septembril kell 15.05 on Vikerraadio „Keelesaate“ külaline Tiit Hennoste, kes õpetab samuti kokkuvõtet kirjutama. Esimene lühikokkuvõte võistluse üldistest tulemustest tehakse 30. septembri „Vikerhommikus“. Selle järel asub tegevusse þürii, kes loeb tööd läbi ja jagab välja 6 auhinda: üks esimene auhind (100 eurot), kaks teist auhinda (50 eurot) ja kolm kolmandat auhinda (25 eurot). Võitjad antakse teada 17. oktoobril saates „Uudis+“. Sellele järgneb tulemuste ja probleemide pikem arutamine 21. oktoobril kell 15.05 Vikerraadio „Keelesaates“. Kokkuvõttevõistluse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogramm, Rahvusringhääling ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeelteaduse instituut. Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond Tekst on ilmunud ka Õpetajate Lehes.


Keelehooldekursus ajakirjanikule09-05-2012

Keelehooldekeskus korraldab taas koolituse ajakirjanikele 8. juunil. Keelehooldekursus ajakirjanikule 8. juunil 2012 kella 10.00-15.15 Tallinnas Lektorid Peeter Päll ja Egle Pullerits. Lisainfo ja registreerimine egle.pullerits@raad.tartu.ee


Ilmus16-01-2012

Aasta esimestel päevadel ilmus trükist keelehooldekeskuse 8. väljaanne, milleks on ajakirjanduskeele edendamiseks ja hooldamiseks mõeldud abiline. Brošüüri jagatakse peamiselt ajakirjanikele, soovi korral pöörduda keelehooldekeskuse koordineerija poole. Väljaanne on kättesaadav ka PDFina keelehooldekeskuse lehel. Ilmumisandmed: "Keelekiirabi ajakirjanikule", 2011. Koostanud Katrin Kern ja Egle Pullerits, korrektor Tiina Alekõrs, kujundaja Sirje Ratso. 36 lk.


Õiguse ja halduse keele seminar09-11-2011

Keelehooldekeskus korraldab halduse ja õiguse keele seminari keeletoimetajatele Seminar toimub 15. detsembril 2011 kella 12–16 Tartu ülikooli peahoone auditooriumis 139. Esinejad Inga Kukk “Ootused õigus- ja haldustekstide toimetajale” Urve Pirso “Toimetajatööst Riigikontrollis” Katrin Mandra “Korralduste lausestruktuur. Funktsioonid ja tähendus” Riina Reinsalu “Lepingute lausestruktuuri põhijooned” Maire Raadik “Dokumendi keel keelenõuande küsimuste näitel” Helika Mäekivi “Lepinguterminite suurtäht” Ootame kuulama ja osalema peamiselt õigus- ja haldustekstide toimetajaid, aga ka teisi keelehuvilisi. Osalemisest palume teatada Egle Pulleritsule telefonil 736 1349 või e-kirja teel egle.pullerits@raad.tartu.ee


Keelehooldekeskus korraldab ajakirjanike keelekoolituse13-10-2011

18.11.2011 Keelehooldekursus ajakirjanikule Algus: 10.00 Maht: 6 tundi Osalejad: ajakirjanikud, reporterid Koht: Tallinn, Eesti Keele Instituut Lektorid: Peeter Päll ja Tiina Alekõrs Teemad: ÕSi uued sõnad Sõnastus ja stiil Lause heakeelsus Osaleja saab soovi korral kursuse läbimise kohta tunnistuse. Koolitus on tasuta. Info ja registreerumine egle.pullerits@raad.tartu.ee, 736 1349


20-09-2011

Keelehooldekeskusel on ilmunud kuues trükis, mis annab nõu ja loodetavasti avardab keelekasutaja jaoks keele, eriti selle sõnavara rikkusi. Sõnaartiklite näitestik pärineb viimase aja meediakeelest, pakkudes soovitusi sõnavara kohta, mis ei ole veel sõnastikesse jõudnud. Avatakse ülekasutatud väljendite tausta ja antakse teisi võimalusi, kuidas väljenduda värskemalt, näiteks millega asendada kulunud ‘kummitemplit’. Saab lugeda, ‘kuidas konna keeta’, millised on ‘vanad kalad’ jm keelekasutusretsepte. Ilmumisandmed: "Komistusi metafooridega". Keelehooldekeskus 6. Koostaja Asta Õim, toimetaja Katre Õim. 59 lk, ill. Tasuta. Küsige värsket trükist keelehooldekeskusest!


Keelestiiliraamat08-08-2011

Ka ajakirjanduskeele hea tava all tuntud väljaanne on tööversioonina üleval meie kodulehel lingi "Ajakirjanikule" all, otselink http://keelehooldekeskus.ee/dictionary/ Kommentaarid on oodatud aadressil Egle.Pullerits@raad.tartu.ee või kodulehel oleva vormi kaudu.


Uus brošüür08-12-2010

Meil on hea meel teatada, et ilmunud on keelehooldekeskuse 4. väljaanne "Kuidas hoiduda kantseliidist". Õige pea on väljaanne ka kodulehel pdf-ina üleval. Keelehooldekeskuse väljaandeid jagatakse tasuta. Endale või oma asutusele saab väljaannet tellida keelehooldekeskusest meilitsi või telefonitsi (egle.pullerits@raad.tartu.ee või 736 1349)


Raamatuesitlus02-12-2010

Helju Valsi artiklivalimiku "Ei päevagi kirjareata" esitlus toimub 10. detsembril kl 12 Tartu raekoja saalis. Kõik huvilised on oodatud!


Ajakirjanduskeele seminar26-01-2010

27. jaanuaril 2010 korraldab keelehooldekeskus taas ajakirjanduskeele seminari. Seekord toimub see Eesti Keele Instituudis. Ajakava: 11.00–11.05 Seminari avasõnad ütleb Peeter Päll. 11.05–13.00 Ettekanded · Keelestiilikorraldusest. Kertu Saks annab ülevaate oma uurimistööst 2005. ja 2006. aastal. Arutelu: Kes ja kuidas analüüsib ajakirjanduskeele kasutust, mis vormis esitatakse. Ajakirjanduskeelehoolde töörühm? Edaspidised kokkusaamised. Interneti-foorum? · Elektrooniline (keelestiili)abiline ajakirjanikule ja toimetajale. Katrin Kern. Arutelu: elektroonilise abilise sisulised küsimused ja tehnilised võimalused, sh kasutajasõbralikkus. 13.00–14.00 Vaheaeg 14.00–16.00 Arutelu · Keelekoolituste korraldamine ajakirjanikele · Ideedeturg. Mis väljaandeid võiks keelehooldekeskus veel kirjastada?


Uus brošüür07-01-2010

Möödunud aasta lõpus ilmus keelehooldekeskuse väljaanne "Kust saada keeleabi". Koostajad Tuuli Rehemaa ja Argo Mund. Brošüüri tiraaþ on 3000 eksemplari. Tasuta jagatav brošüür on ka kodulehel pdf-ina kättesaadav. “Kust saada keeleabi” on mõeldud aitama eesti keele kasutajat, kes soovib iseseisvalt oma keeleküsimustele vastuseid leida. Ta annab ülevaate raamatutest ja veebilehtedest, kust on võimalik saada infot eesti kirjakeele korrektse kasutamise kohta. Põhjalikumalt käsitleb väljaanne kolme sõnastikku: - „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006” - „Eesti keele seletav sõnaraamat” - „Võõrsõnade leksikon” Lühemalt tutvustab brošüür käsiraamatuid, kust võib leida lihtsas ja loetavas vormis eesti õigekeele üldised alused.


Ajakirjanduskeele seminar!24-09-2009

Keelehooldekeskus korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudiga ajakirjanduskeele seminari, kus arutletakse uue keeleseaduse eelnõu ja järgmise õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) probleeme. Seminar toimub 28. septembril Tallinnas hotelli Tallink City teise korruse konverentsikeskuses. Seminari päevakava ja esinejad: 10.30–11.00 Saabumiskohv 11.00–11.05 Keelehooldekeskuse nõukogu esimehe Peeter Pälli tervitus 11.05–13.30 Uue keeleseaduse eelnõu (juhatab Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge) 1) Ajakirjandus˛anrid ja nende keelekasutus (Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professor Krista Kerge) 2) Tänapäeva ajalehekeel (Tartu Ülikooli eesti keele assistent Katrin Kern) 3) Ajakirjanduskeel keeleseaduse eelnõus (Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller) 4) Miks keelenormi seadustamine on halb mõte? (Ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga) 13.30–14.30 Vaheaeg 14.30–16.30 Järgmine õigekeelsussõnaraamat (juhatab Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll) 1) Kirjakeele norm ja ÕS (Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll) 2) Uued sõnad (Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik) 3) ÕS-i probleemid ajalehe keeletoimetaja seisukohast (Eesti Päevalehe keeletoimetaja Maris Makko) NB! Seminarile registreerimine lõppes 21. septembril 2009!


Tartu Linnavalitsus
Tartu Ülikool
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Keele Instituut